HumanaEesti

HumanaEesti

kolmapäev, 2. aprill 2014

Taaskasutus- tuleviku võti!

Meie esimeses postituses saate lugeda taaskasutusest, kui meie tuleviku võtmest.
Soovime edaspidi oma blogis pakkuda Teile huvitavat lugemist ning põnevaid nippe, kuidas vanast uus luua.

Taaskasutus- tuleviku võti!

 
 
Taaskasutuse puhul jagunevad inimesed kaheks- ühed, kellele meeldib ning teised, kes ei kanna endas taaskasutuslike väärtusi. Tänapäeval peatakse taaskasutust meie tuleviku pääseteeks- tänu sellele hoiame ära keskkonna hävimise ning liigse tarbimise. Antud artiklis avame peamised küsimused- mis on taaskasutus ning kuidas sellega alustada.
Mis on taaskasutus?
Taaskasutuseks peetakse eluviisi, mille korral on esemed või rõivad ringluses- selle asemel, et neid pärast kandmist ära visata leitakse neile uus otstarve või kandja.
Taaskasutus on jäätmete puhul efektiivne viis jäätmete vähendamiseks. Uutest materjalidest valmistatud toote tegemiseks kulub palju rohkem energiat, kui valmistada seda toodet taaskasutatud materjalist.
Rõivaste ning jalanõude taaskasutus aitab hoida meie keskkonda liigse tarbimise eest.
Taaskasutuse ajalugu ulatub juba 400 aastasse eKr. Sajandeid on olnud kasutusel materjalide ümbertöötlus.
1813. aastal leiutas Benjamin Law meetodi kaltsude kasutamiseks tekstiilitööstuse lähteainena. Seetõttu hakkasid tegutsema kaltsukaupmehed, kes ostsid rahvalt kokku vanu riideid.
Aastaid tagasi pöörati taaskasutusele rõhku majanduslikel põhjustel, aga nüüd on saanud rohketest jäätmetest globaalne probleem.

 
 
Kuidas mõjuvad rõivad keskkonnale?
Meil on raske mõista, et rõivaste kandmine võiks mõjutada kuidagi meie keskkonda. Tegelikult mõjutavad meie rõivad nii keskkonda ning maailma. 
 
Energiakulu
Suurbritannias läbiviidud uuring näitas, et tavaline T-särk kulutab oma eluajal 60% energiast just nimelt hooldamise käigus ja tootmisele kulub vaid 40% energiast.
Ülaltoodud arvutus põhineb eeldusel, et T-särki pestakse 25 korda masinaga 60°C režiimiga, kuivatatakse pesukuivatis ja triigitakse. Siit saab igaüks kohe järelduse teha, kas tema T-särk ikka kulutab nii palju energiat. Vähendades temperatuuri, kuivatades nööril ja jättes sokid triikimata, saab igaüks energiakulu kokku hoida. Ja peame endale tunnistama, et sedavõrd tõeliselt määrdunud riideid, mis 60°C või kuumemat pesu sooviksid, ei teki just väga palju. Pigem peseme rõivaid värskendamise eesmärgil.
Madalamal temperatuuril pestes ei hoia me kokku ainult raha, vaid ka elektrienergia toorainet, milleks Eestis on valdavalt põlevkivi. Põlevkivist energia tootmise kaasnähtusteks on aga tahm ja tuhk, mis teadagi endale meie looduses kohta nõuavad, tunnistamata neid liike, kes seal varemalt elasid.

Veekulu
Loomulikult ei ole energiakulu ainus rõivaste puhastamisega kaasnev kulu. Pesupesemiseks on juba vanast ajast kasutatud vett, mis on samuti oluline loodusressurss ning sugugi mitte kõikjal piisavalt kättesaadav. Kui esimeses artiklis rääkisime puuvillaistanduste veevajadustest, siis veekulu kandmisfaasis on loomulikut väiksem, kuid siiski oluline, et sellest rääkida. Lisaks sellele, et pesumasinast väljub reovesi, mida otse loodusesse ei tohi lasta, on oluline ka vee hulk, mida pesu pestes kasutatakse.
Kui peseme korraga vaid ühe särgi ja kaks paari sokke, on veekulu sama, mis terve pesumasinatäie rõivaste pesemisel. Seega vee kokkuhoiuks piisab sellest, kui ootame pesukorvi täissaamist ning paneme masina pea triiki pesu täis.

Kemikaalid
Lisaks veele meeldib meile kasutada pesupulbreid ja loputusvahendeid. Kui esimene neist on tõesti rõivaste puhtakssaamisel oluline, siis värske lõhna saamiseks on olemas ka pesuloputusvahenditest loodussõbralikum võimalus – riputage pesu õue nöörile ning saate nii värske lõhnaga rõivad, et ükski loputusvahend ei suuda sellega võistelda. Ja kui õue ei saa panna, siis tuulutatud toas kuivavad rõivad samuti hea meelega. Ja nii väldite ka trummelkuivatite energiakulukat kasutamist.
Kuid ka pesupulbril ja pesupulbril on vahe. Suuremad ning tuntumad nimed reklaamivad end tihti imeliste lisanditega, mis pulbris sees on, kuid nende keskkonnamõju arusaadavalt reklaamis ei avata. Kui meenutada, millal viimati pulbripakilt koostisosi loetud sai, siis ega seda korda vist ei meenugi. Seepärast ei tea paljud, et pesupulbrid sisaldavad teiste ainete kõrval ka fosfaate (vahel kirjutatud ka fosfanaadid). Nimest on mõista, et tegu fosforipõhise lisandiga, mille eesmärk on vett pehmendada. Kuid see vajadus on vaid mõnes kodus, mitte kõigis.
Fosfaatide sisaldus võib pesupulbrites olla kuni 30%, pesugeelides tavaliselt vähem. Pesutabletid on aga kõige kõrgema fosfaadisisaldusega. Kui fosfaadid reoveega koos loodusesse jõuavad, soodustavad nad rohevetika vohamist, mis omakorda põhjustab muutusi veekogude ökosüsteemis. WWF (World Wildlife Foundation) soovitab kasutada pesupulbrites alla 5% fosfaate, eelistatuimad on loomulikult fosfaadivabad pulbrid ja geelid. Eesti turul on aga paraku väga vähe fosfaadivabasid pesuaineid saada. Need, kel on tee ökopoodi selge, saavad aga kerge vaevaga loodussõbraliku pesupulbri kätte. Ja alati võib kasutada pesupähkleid, mis on samuti täiesti fosfaadivabad.



Igaüks saab vähendada oma rõivaste keskkonnamõju, pidades silmas järgmist:
  • Peske rõivaid vaid vajadusel.
  • Kasutage fosfaadivabasid pesupulbreid.
  • Pange pesumasin alati täis või kasutage poole pesu režiimi.
  • Kasutage madalamat temperatuuri: 30°C pesuprogrammiga pestes hoiate elektrit tublisti kokku, mis on kasulik nii rahakotile kui ka loodusele. Kuivatage oma riideid õues nööril.
  • Triikige vaid neid rõivaid, mis seda tõesti vajavad.

Mõtle laiemalt ning vali taaskasutus!

Tuuli Mäemat

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar