Omapärased tennised!

Kas oled tüdinenud oma praegustest tennistest ja sooviksid uusi? Säästa keskkonda ning anna vanadele tennistele uus välimus! See on lihtsam, kui oskad arvata!

Vajad pitsi, kleeplinti ning sulle sobivat värvi sprayd.

Teibi tennise tald kleeplindiga, et kaitsta seda värvi eest.

Tenniste sisse pane paber või ajalehe tükid, et kaitsta seesmist osa värvi eest.

Mässi pits ümber tennise.

Head katsetamist ning lennukaid ideid taaskasutuses!

Tuuli Mäemat

Tee ise t-särgist käevõru!

Tee vanast t-särgist omapärane käevõru!

Meil kõigil on t-särke, mida me enam kanda ei soovi. Kui me viskame need t-särgid lihtsalt prügikasti ei hoia me sellise teoga keskkonda. Leia vanale t-särgile huvitav kasutus ning valmista omapärane käevõru! Toeta taaskasutust ja ole omapärane!

Omapäraste käevõrude tegemiseks vajad käevõrusid, mida sa enam ei kanna, vanu t-särke, kääre ning natukene liimi.

Esmalt on vaja lõigata t-särgid ribadeks.

Kinnita üks t-särgi riba otsa käevõru külge ning hakka mässima ümber käevõru.

Mässi kangast tugevalt ümber käevõru kuni jõuad esialgse sõlmeni välja. Seo omavahel otsad kokku või kasuta selleks liimi.

Head katsetamist ning mõnusat keskkonna säästmist!

Tuuli Mäemat

Humana Päev 2014 "Meie ilm, meie võimalus"

Humana päev 2014, mis toimub 25.septembril 2014.aastal, kannab teist aastat järjest sloganit "Meie ilm, meie võimalus". Mõtestame seekord seda sloganit pisut lahti.

Mõeldes planeedi tulevikust

Nimekiri nähtustest, mida globaalsed kliimamuutused endaga kaasa on toonud, pikeneb iga päevaga. Alates ekstreemsetest ilmamustritest kuni selleni, et osad saarerahvad maailmas on reaalses uppumisohus, oleme jõudnud punktini, kus edasi pole võimalik ignoreerida temperatuuride muutumist ja ookeanide taseme tõusu. Kuigi poliitikud üle kogu maailma on olnud üsnagi loiud globaalse ilmamuutuse vastu midagi konkreetset ette võtma, on inimeste teadlikkus probleemist kõrgem kui ealeski varem.

Meie Humanas usume sellesse, et inimkonnal on jõudu pidurdada edasisi pikemajalisi kliimamuutusi ja kohaneda nende muutustega, mis on juba aset leidnud. Ajalugu on näidanud, et parimaid tulemusi saavutatakse üheskoos ning ühendades oma jõud, saame me midagi ette võtta ka kliimamuutuste osas. Teist aastat järjest toimub iga-aastane Humana päev slogani all „Meie ilm, meie võimalus“, andes inimestele rohkem teavet kliimamuutuste kohta.

Meie ilm

Kuigi inimkonna poolt toodetava süsihappegaasi kogus on kogu maakera poolt toodetava gaasikogusega suhteliselt väike, on sellel siiski oluliselt erinev mõju. Looduslikult toodetava süsihappegaasi osas valitseb tasakaal, niipalju kui maakera seda toodab, niipalju ka tarbib. Inimese poolt toodetava süsihappegaasi osas looduslik tasakaalustatus puudub. Aastas paiskub meeie atmosfääri 30 gigatonni süsinikdioksiidi, millest absorbeerida suudetakse 40%. Ülejäänu koguneb planeedi atmosfääri ülemistesse kihtidesse, moodustades üha pakseneva soojustuskihi, mis omakorda põhjustab kuumenemist maapinnal. Tagajärjed on märgatavad. Liustikud sulavad, jääminek jõgedel ja järvedel toimub varem. Sel aastal on NASA raporteerinud, et Lääne-Antarktika jääkate sulab ja see võib põhjustada ookeanitaseme ligi meetrise tõusu veel sellel sajandil, mis tähendab, et sajad saared ja rannikualad jäävad vee alla ja inimesed peavad sealt mujale kolima. Äärmuslikud ilmaolud võivad põhjustada nii põuda kui üleujutusi, mis omakorda aga mõjutavad toiduainete tootmist ja puhta joogivee kättesaadavust. Kõik siin maailmas on omavahelises seoses.

Farmers Club/Farmerite Klubid

ÜRO andmetel asub 97% põllumajandusest ja toiduainetetootmisest arenevates riikides ja põllumajanduse arendamine on vaesuse vähendamises vähemalt kaks korda olulisem kui ükski teine sektor. Humana People to People programm Farmerite Klubi on suunatud väikepõllupidajatele, õpetades neile jätkusuutlikku majandamist, kaasaegset põllumajandust ja toimetulekut kliimamuutuste ja erinevate põllumajandustingimustega. Väikesed farmid koonduvad ühiseks jõuks, et paremini kasutada nii maa- kui veeressursse ja põllumasinaid, aga samuti ka toodangut turustada. Programmi on lülitatud ka toitumis-, tervisealane kui ka kogukonna arendamise alane teave ja oskused.

Farmerite Klubid tegutsevad ühiselt oma elude parandamise nimel, õppides, kuidas rakendada kaasegseid põllumajandusmeetodeid, ühiselt oste tehes saada toorainet odavamalt, ühiselt turustades kokku hoida turunduskulusid.

Esimene Farmerite Klubi asutati 1986.aastal Zimbabwes ja nüüdseks juba ligi 30 aasta vältel on Humana People to People liikmed koolitanud tuhandeid farmereid, mehi ja naisi, Farmerite Klubides Hiinas, Angolas, Guinea-Bissaus, Malawis, Mosambiigis, Lõuna-Aafrikas, Sambias and Zimbabwes. Õpitud oskused on aidanud põllupidajatel elada paremat elu ja kohaneda kliimamuutustega.

Child Aid/Lasteabi

Child Aid (Lasteabi) on terviklik ja igakülgne programm laste heaolu tagamiseks. Programm on väga paindlik ja kohandatav piirkonniti vastavalt iga riigi või piirkonna laste vajadustele. Perekonnad, külad, kogukonnad ja terved piirkonnad koondatakse ühiseks jõuks parema toitumise, tervishoiu, sanitaartingimuste, hariduse ja keskkonnateadlikkuse arendamisel.

Green Action/Roheline aktsioon

Green Action sai alguse Indiast ja on eelkõige keskkonnatingimuste parandamise programm. Projekti käigus korraldatakse prügimajandust, rajatakse kanalisatsiooni ja joogiveevõrgustikke. Maapiirkondade kogukondadesse tuuakse keskkonnaalaseid teadmisi, aastatepikkuse põllumajandusega välja kurnatud põllumaade viljakust parandatakse, rajatakse ja puhastatakse kaeve, põllupidajatele tutvustatakse orgaanilise põllumajanduse põhimõtteid, istutatakse uusi metsi. Kogukondade tervis paraneb ja kohaliku põllumaa viljakus taastatakse.

Educational programs in developing countries/Haridusprogrammid arenevates riikides

Arenevaid riike puudutavad kliimamuutused kõige enam. Haritud ja teadlikud inimesed saavad muutustega kergemini hakkama ja leiavad lahendusi ka muutunud kliimatingimustes toimetulekuks.

Läbi Humana Ülikooli, 11 kutsekooli ja 33 õpetajatekolledži on aastakümnete vältel antud inimestele teadmisi keskkonnahoidlikust põllumajandusest, taastuvenergia tootmisest ja kasutamisest, veemajandusest ja teistest vajalikest aladest tulemaks toime muutunud kliimas. Ühtede inimeste koolitamine annab alati ka laiema mõju kogukonnale.

Clothes collection in developed countries/Rõivakogumine arenenud riikides

Kliimamuutused on globaalne probleem ja kuigi nende mõju on kõige valusam arenevates riikides, on üks selle põhjuseid arenenud riikide elustiil. Arenenud riigid tarbivad ja raiskavad liiga palju loodusressursse, kuid üha rohkem ja rohkem räägitakse tänapäeval ka sellest, et vähem peaks tootma uusi asju ja rohkem taaskasutama juba toodetut.

Humana pooldab ja soovitab tarbimise vähendamist, esemete taaskasutamist ja ümbertöötlemist. Kümned tuhanded rõiva- ja jalatsikogumise konteinerid Euroopa ja Põhja-Ameerika ostukeskustes, parklates ja elurajoonides, koostöös munipitsaalorganisatsioonide ja eraettevõtetega, annavad inimestele mugava ja lihtsa võimaluse kasutatud riided, jalatsid ja kodutekstiil ära annetada selle asemel, et see prügimäele saata.

Iga prügimäele saatmisest päästetud ja ümbertöötlemisele või taaskasutusele suunatud kilogramm tekstiili hoiab ära ligi 4.2 kilogrammi CO2 paiskumise atmosfääri.

2013.aastal kogusid  Humana People to People liikmesorganisatsioonid üle 121 000 tonni rõivaid, jalatseid, mänguasju ja kodutekstiili, hoides sellega kokku üle  508 000 tonni süsinikdioksiidi ladestumise atmosfääri.

.

Humana People to People rõivakogumine on oluline nii majanduse, keskkonna kui kogukonna mõttes. Rõivaste taaskasutus ja ümbertöötlemine hoiab kokku muidu uute rõivaste tootmisele kulunuks ressurssi, vähendab kasvuhoonegaaside emissiooni ja hoiab ära miljonite rõivaesemete sattumist prügimägedele.

Eestis oli Humanal 2013. aastal 21 rõivakogumiskohta kauplustes, mis kogusid kokku 312 tonni rõivaid ja jalatseid, hoides  sellega ära 1310 tonni süsinikdioksiidi paiskumise atmosfääri. Igal meie ostjal ja annetajal on selles suures koguses oma väike panus.

You can take action/ Sa saad anda oma panuse

Sõltumata sellest, mida Sa kliimamuutustest arvad, aitab keskkonnasäästlik eluviis mitte ainult raha säästa, vaid mõjub hästi ka tervisele. Sul ei pea olema rahakott puuga seljas ostmaks uut hübriid- või elektriautot. Sammud, mida Sa teha saad, võivad olla ka väikesed nagu hõõglampide vahetamine säästupirnide vastu, vanade riiete toomine Humanasse nende prügikasti panemise asemel ning jalutamine, rattasõit või ühistransport üksinda autos ummikutes istumise asemel.

Humana päev 2014 ongi mõeldud selleks, et mõelda kasvõi sellele, kuidas väikeste asjade abil muuta meie endi elu meie ümber paremaks. Parema keskkonna, parema tervise, parema tuleviku nimel. See on meie ilm ja meie võimalus. 

Valmista kott, millel on sõnum maailmale.

Tee ise vildist kott ilusa sõnumiga. Sellise kotiga oled omanäoline ning edastad maailmale just sellist sõnumit nagu soovid.

Selleks vajad:

Vilti

Kääre

Pesulõkse

Õmblusmasinat

Mulineed või värvilist õhukest lõnga

Nõela

Ristküliku kujulist paberitükikest

Mõõda välja koti suurus ning kinnita kott äärtest pesulõksudega.

Aseta ülesse äärde paberitükk ning lõika selle järgi välja koht, kust kotti hiljem käes hoida.

Võta värvilised peenikesed lõngad ning õmble sinna just selline sõnum, nagu sooviksid maailmale edastada oma kotil.

  

Õmble äärtest kott õmblusmasinaga kinni.

Omanäoline kott kauni sõnumiga ongi valmis!

3 huvitavat viisi munade kaunistamiseks

Munadepühade saabudes soovime tuua teieni 3 põnevat ideed, kuidas muuta pühademunad omanäoliselt huvitavaks.


1. Pühademunad värviliste lipsudega

Esmalt mähi munad lipsu kangasse ning seo tugevalt otsast kinni. Pane munad keema vee ning äädika sisse. Äädikas aitab mustril munakoorele kinnituda.

 Tulemuseks saad kauni mustriga pühademunad.

2. Pühademunad lehe ning lille mustriga

Esmalt liimi lehed ning lilled munale.

 Seejärel mässi munad õhukese kanga sisse ning seo tugevalt kinni.

Pane munad koos sibulakoortega keema.

Tulemuseks on erilised ning huvitavad mustriga pühademunad.

3.  Kaunista pühademunad stiilselt

Vali erinevat värvi kleeplindid ning lõika neist peenikesed ribad.
Aseta need munale.

 Tulemuseks saad minimalistliku stiiliga pühademunad.

Head katsetamist ning värvilisi pühi!

Tee ise paber!

Isetehtud paber tekitab meis kõigis erilise tunde. See on õrn, ilus ning mõtlik. Ise paberit teha ei ole keeruline, kuid nõuab siiski aega ent tulemus on seda väärt
 
Paberi tegemiseks läheb vaja:
Puidust raam ( võib ka vana pildiraami kasutada )
Kangast
Keskmist kaussi 
Naelu ja klambreid
Paberitükke
Tärklist
Pressitud õisi, seemneid, niiti või midagi muud, mida soovite lisada oma paberile.

1 . Kinnitage kangas raami külge klambrite või naeltega.
2 . Seejärel rebige oma paberitükid väikesteks tükkideks, umbes 1 × 1cm. Leotage neid soojas vees vähemalt pool tundi. Paksem ja tugevam paber vajaks  leotamist 24 tundi, et paberitükid muutuksid piisavalt pehmeks.

3. Kui te plaanite kasutada oma paberit kirjutamiseks, lisage ka tärklist.


4. Pehmeks leotatud mass asetage pildiraami sisse, kanga peale.

5. Asetage raam lauale ja vajutage ühtlaselt rätiku või svammiga peale, et üleliigne vesi välja tuleks.

6. Laske paberil täielikult kuivada - see võib võtta paar tundi kuni terve päev, sõltuvalt paksusest. Päikseline koht aitab kiiremini paberil kuivada. 

7. Kui see on täiesti kuiv, eemaldage paber kangalt ja naudige!

Head katsetamist!

Taaskasutus- tuleviku võti!

Meie esimeses postituses saate lugeda taaskasutusest, kui meie tuleviku võtmest.

Soovime edaspidi oma blogis pakkuda Teile huvitavat lugemist ning põnevaid nippe, kuidas vanast uus luua.

Taaskasutus- tuleviku võti!

 
 
Taaskasutuse puhul jagunevad inimesed kaheks- ühed, kellele meeldib ning teised, kes ei kanna endas taaskasutuslike väärtusi. Tänapäeval peatakse taaskasutust meie tuleviku pääseteeks- tänu sellele hoiame ära keskkonna hävimise ning liigse tarbimise. Antud artiklis avame peamised küsimused- mis on taaskasutus ning kuidas sellega alustada.
Mis on taaskasutus?
Taaskasutuseks peetakse eluviisi, mille korral on esemed või rõivad ringluses- selle asemel, et neid pärast kandmist ära visata leitakse neile uus otstarve või kandja.
Taaskasutus on jäätmete puhul efektiivne viis jäätmete vähendamiseks. Uutest materjalidest valmistatud toote tegemiseks kulub palju rohkem energiat, kui valmistada seda toodet taaskasutatud materjalist.
Rõivaste ning jalanõude taaskasutus aitab hoida meie keskkonda liigse tarbimise eest.
Taaskasutuse ajalugu ulatub juba 400 aastasse eKr. Sajandeid on olnud kasutusel materjalide ümbertöötlus.
1813. aastal leiutas Benjamin Law meetodi kaltsude kasutamiseks tekstiilitööstuse lähteainena. Seetõttu hakkasid tegutsema kaltsukaupmehed, kes ostsid rahvalt kokku vanu riideid.
Aastaid tagasi pöörati taaskasutusele rõhku majanduslikel põhjustel, aga nüüd on saanud rohketest jäätmetest globaalne probleem.

 
 
Kuidas mõjuvad rõivad keskkonnale?
Meil on raske mõista, et rõivaste kandmine võiks mõjutada kuidagi meie keskkonda. Tegelikult mõjutavad meie rõivad nii keskkonda ning maailma. 
 
Energiakulu
Suurbritannias läbiviidud uuring näitas, et tavaline T-särk kulutab oma eluajal 60% energiast just nimelt hooldamise käigus ja tootmisele kulub vaid 40% energiast.
Ülaltoodud arvutus põhineb eeldusel, et T-särki pestakse 25 korda masinaga 60°C režiimiga, kuivatatakse pesukuivatis ja triigitakse. Siit saab igaüks kohe järelduse teha, kas tema T-särk ikka kulutab nii palju energiat. Vähendades temperatuuri, kuivatades nööril ja jättes sokid triikimata, saab igaüks energiakulu kokku hoida. Ja peame endale tunnistama, et sedavõrd tõeliselt määrdunud riideid, mis 60°C või kuumemat pesu sooviksid, ei teki just väga palju. Pigem peseme rõivaid värskendamise eesmärgil.
Madalamal temperatuuril pestes ei hoia me kokku ainult raha, vaid ka elektrienergia toorainet, milleks Eestis on valdavalt põlevkivi. Põlevkivist energia tootmise kaasnähtusteks on aga tahm ja tuhk, mis teadagi endale meie looduses kohta nõuavad, tunnistamata neid liike, kes seal varemalt elasid.

Veekulu
Loomulikult ei ole energiakulu ainus rõivaste puhastamisega kaasnev kulu. Pesupesemiseks on juba vanast ajast kasutatud vett, mis on samuti oluline loodusressurss ning sugugi mitte kõikjal piisavalt kättesaadav. Kui esimeses artiklis rääkisime puuvillaistanduste veevajadustest, siis veekulu kandmisfaasis on loomulikut väiksem, kuid siiski oluline, et sellest rääkida. Lisaks sellele, et pesumasinast väljub reovesi, mida otse loodusesse ei tohi lasta, on oluline ka vee hulk, mida pesu pestes kasutatakse.
Kui peseme korraga vaid ühe särgi ja kaks paari sokke, on veekulu sama, mis terve pesumasinatäie rõivaste pesemisel. Seega vee kokkuhoiuks piisab sellest, kui ootame pesukorvi täissaamist ning paneme masina pea triiki pesu täis.

Kemikaalid
Lisaks veele meeldib meile kasutada pesupulbreid ja loputusvahendeid. Kui esimene neist on tõesti rõivaste puhtakssaamisel oluline, siis värske lõhna saamiseks on olemas ka pesuloputusvahenditest loodussõbralikum võimalus – riputage pesu õue nöörile ning saate nii värske lõhnaga rõivad, et ükski loputusvahend ei suuda sellega võistelda. Ja kui õue ei saa panna, siis tuulutatud toas kuivavad rõivad samuti hea meelega. Ja nii väldite ka trummelkuivatite energiakulukat kasutamist.
Kuid ka pesupulbril ja pesupulbril on vahe. Suuremad ning tuntumad nimed reklaamivad end tihti imeliste lisanditega, mis pulbris sees on, kuid nende keskkonnamõju arusaadavalt reklaamis ei avata. Kui meenutada, millal viimati pulbripakilt koostisosi loetud sai, siis ega seda korda vist ei meenugi. Seepärast ei tea paljud, et pesupulbrid sisaldavad teiste ainete kõrval ka fosfaate (vahel kirjutatud ka fosfanaadid). Nimest on mõista, et tegu fosforipõhise lisandiga, mille eesmärk on vett pehmendada. Kuid see vajadus on vaid mõnes kodus, mitte kõigis.
Fosfaatide sisaldus võib pesupulbrites olla kuni 30%, pesugeelides tavaliselt vähem. Pesutabletid on aga kõige kõrgema fosfaadisisaldusega. Kui fosfaadid reoveega koos loodusesse jõuavad, soodustavad nad rohevetika vohamist, mis omakorda põhjustab muutusi veekogude ökosüsteemis. WWF (World Wildlife Foundation) soovitab kasutada pesupulbrites alla 5% fosfaate, eelistatuimad on loomulikult fosfaadivabad pulbrid ja geelid. Eesti turul on aga paraku väga vähe fosfaadivabasid pesuaineid saada. Need, kel on tee ökopoodi selge, saavad aga kerge vaevaga loodussõbraliku pesupulbri kätte. Ja alati võib kasutada pesupähkleid, mis on samuti täiesti fosfaadivabad.



Igaüks saab vähendada oma rõivaste keskkonnamõju, pidades silmas järgmist:

• Peske rõivaid vaid vajadusel.
• Kasutage fosfaadivabasid pesupulbreid.
• Pange pesumasin alati täis või kasutage poole pesu režiimi.
• Kasutage madalamat temperatuuri: 30°C pesuprogrammiga pestes hoiate elektrit tublisti kokku, mis on kasulik nii rahakotile kui ka loodusele. Kuivatage oma riideid õues nööril.
• Triikige vaid neid rõivaid, mis seda tõesti vajavad.
  

Mõtle laiemalt ning vali taaskasutus!

Tuuli Mäemat